Päästeamet on avaldanud varjumiskoha baas- ja lisanõuded.

Varjumiskoha baasnõuded:

Piisava tugevusega seinad ja laed, et tagada kaitse lenduvate fragmentide eest (seina paksus 20cm raudbetoon või selle ekvivalent, lagedeks valatud raudbetoon või betoon-paneelid.

Paneelide korral soovitav lisatoestus. Võimalusel tugevdada või kindlustada uksed ja aknad);

Piisavalt kuiva ja puhast ruumi inimestele;

Piisavalt värsket õhku (värske õhu liikumine ruumis. NB! sundventilatsiooni olemasolul arvestada ka elektri tagamine, vastasel juhul tuleb leida ka alternatiivid);

Vähemalt kaks väljapääsu (teine väljapääs on varu-väljapääs juhuks, kui peamine väljapääs ei ole enam kasutatav);

Varjumiskohale määratud vastutav isik, kes tagab selle ettevalmistuse ja käigushoidmise.

Põhimõtteliselt vastavad baasnõuetele ka mitmed avalikud jalakäijate tunnelid.

Üldjuhul on nii, et kui majal on juba olemas kelder, siis on selle kohandamisel võimalik juba varjumiskoht rajada.

Enamjaolt on vaja keldrid ebavajalikust sodist puhastada, tagada värske õhu liikumine ja akende olemasolul vajadus nende kinni katmiseks vahendid soetada. Akende olemasolul saab neid ka kasutada varuväljapääsuna. 

Tihti on võimalik baastingimused hoone keldris tagada ka ilma suuremate väljaminekuteta. Varjumise korral pole sellises keldris küll mugav, kuid kuna tegemist on seal lühiajalise viibimisega,

siis on vähemalt tagatud elementaarne ellujäämise võimalus. Varjumiskoht võetakse kasutusel üldjuhul alles vahetu sõjalise ohu tekkimisel.

Seega on igati mõistlik neid ruume rist-kasutada ehk igapäevaselt saavadki nendeks ruumideks olla keldrites paiknevad koosolekute ruumid, hoiuruumid, laod, maa-alused garaažid vms.

Kui hoone omanikul on soovi ja võimalust, siis võiks mõelda ka varjumiskoha lisatingimustele, mis tõstavad varjumiskohas viibivate inimeste turvalisust ja tagavad inimlikumad tingimused.

Varjumiskoha lisanõuded:

Käimlad (arvestusega 1 käimla varjumiskoha 20m2 kohta. Võivad olla nii WC-d kui kuivkäimlad. Kõige odavam variant on prill-laud koos ämbriga, mille sisse käib kilekott.

Paigutada käimlad eraldi ruumi või ühises ruumis eraldada eralduskardinaga)

Meditsiinivahendid ja kandelina/päästelohisti. Kandelina võib vaja minna liikumispuudega inimeste transportimiseks treppidel või haigete või vigastatud inimeste liigutamiseks.

Istumiskohad inimestele. Üldjuhul arvestatakse varjendites ja varjumiskohtades minimaalselt 0,75m2 pinda ühe inimese kohta.

Käsi-tööriistad juhuks, kui on vaja seestpoolt rajada väljapääs läbi akende, rusude jne (kirka, sõrgkang, pisike labidas, polditangid)

Paneelidest lagede korral lae toestuse materjal

Vee keetmise või toidu soojendamise võimaluse tagamine

Vesi (arvestusega 3 L inimese kohta)

Prügimajanduse korraldamine

Valgustus ja elekter. Varjumiskohas peavad inimesed toime tulema ka elektri olemasoluta, kuid ilmselgelt tagab oma hoone generaator kindluse,

et ruumides on valgust, saab telefoni laadida, töötab ventilatsiooniseade jne.

Kui ruume korrastada või renoveerida, siis pigem mitte kasutada krohvimist, tellistest või plokkidest laotud vaheseinu, ripplagesid jne,

sest plahvatuste korral tekkinud vibratsioon kukutab seintest ja lagedest nõrgalt kinnitatud asjad ja materjali, tekitades nii tolmu, prahti kui vigastusi.

Hästi sobib puhas betoonpind või ka värvimine.

Ruumides pigem mitte või siis võimalikult vähe kasutada niiskust imavaid ja tuleohtlikke materjale.

Ruumides tagada mõistlik temperatuur vahemikus (+5 kuni +25 kraadi).

Varjumiskohana saab käsitleda ühte ruumi või ruumide kompleksi. Ühes hoones võib olla ka mitu eraldiseisvat varjumiskohta.

Siiski ei tohiks varjumiskohta planeerida sellistesse ruumidesse, kus on veel muid lisaohte nt surveseadmed, katla- või küttesüsteemide seadmete ruumid,

elektri peakilbiruum, ohtlike ainete ladustamise ruumid vms.

Kui hoonel ei ole maa-aluseid korruseid (kelder, maa-alune garaaž vms) või ei saa neid kasutada, siis äärmisel juhul võib varjumiskohad luua ka esimesele korrusele ruumidesse,

mis samuti vastavad varjumiskoha baastingimustele. Varjumiskohad tuleks luua soovituslikult akendeta ruumidesse,

kuid akende olemasolul saab need varjumiseks väliselt kindlustada ja ruume siiski kasutada.

Lühidalt kokku võttes: varjumiskohtade tagamine on oluline inimeste enda turvalisuse jaoks. Nende tegemine on samuti inimeste endi kätes.

Korteriomanikuna küsige varjumiskoha olemasolu korteriühistu juhatuselt, töötajana on tööandjalt, õpilasena kooli juhtkonnalt, avalike varjumiskohtade kohta omavalitsuselt. 

Varjumiskoha olemasolu igas hoones annab inimestele turvatunde, ohu korral tagab reaalse turvalisuse ja tõstab tulevikus kinnisvara väärtust.